Välisministri sõnul on animasari "Maša ja karu" Venemaa pehme jõu tööriist

Välisminister Margus Tsahkna kritiseeris Venemaa animafilmi "Maša ja karu". Põhjuseks olid teated, et Netflix ostis veel kahe hooaja näitamise õigused ja pikendas varasemate hooaegade litsentsi.

Tsahkna kirjutas sotsiaalmeedias, et Venemaa kasutab lisaks sõjale ka lugusid ja sõnumeid oma mõju suurendamiseks. Tema sõnul levitab "Maša ja karu" Kremli vaateid ning normaliseerib Venemaa agressiooni ja impeeriumipoliitikat.

Tsahkna ütles ka, et Nõukogude sümboleid tuleb hinnata sama rangelt nagu natsisümboleid. Tema sõnul tähendavad need Eestis ja paljudes teistes riikides okupatsiooni, küüditamisi, massimõrvu ja inimsusevastaseid kuritegusid.

Ukraina meedia teatas, et Netflix laiendas sarja litsentsi enam kui 100 riigis. Paljud ukrainlased ütlesid seejärel, et lõpetavad Netflixi tellimuse.

Eesti avaldas pildid Vene veeldatud gaasi laevast kuulipildujatega

Eesti avaldas seirepildid Venemaa veeldatud maagaasi laevast, millele on paigaldatud kuulipildujad. Pildid tehti kevadel Eesti mereala vastutusalas.

Laeva nimi on Marshal Vasilevskiy. See sõidab Venemaa lipu all Kaliningradi ja Peterburi vahel. Laev kuulub ettevõttele Gazprom Flot ning on mitme lääneriigi sanktsioonide all.

Ühe geopoliitika asjatundja sõnul on relvastatud tsiviillaevad Läänemerel ebatavalised. Tema hinnangul saadab see NATO ja Euroopa Liidu riikidele vaenuliku sõnumi. Selliseid relvi kasutatakse tavaliselt piirkondades, kus on piraatluse oht, mitte Läänemerel.

Eesti ametnike sõnul on Venemaa suurendanud oma sõjalist kohalolekut Soome lahel. Nende hinnangul näitab see, et Venemaa käitub piirkonnas järjest provokatiivsemalt.

Ametnikud rõhutasid, et laev ei kuulu Venemaa varilaevastikku, sest sõidab Venemaa, mitte mõne teise riigi lipu all.

Mõnede asjatundjate sõnul ei ole selge, kuidas NATO peaks sellisele olukorrale reageerima, sest pingete suurenemise oht on suur. Laev jätkab oma tavapärast marsruuti Kaliningradi ja Peterburi vahel ning liigub ka Eesti ranniku lähedal.

Tartus avaldati meelt Rootsi vangide Eestisse toomise vastu

Pühapäeval toimus Tartus meeleavaldus Eesti ja Rootsi vanglaleppe vastu. Protestil osales umbes 50 inimest.

Leppe järgi maksab Rootsi Eestile igal aastal 30,6 miljonit eurot, et paigutada kuni 300 Rootsi vangi Tartu vanglasse. Vangid peaksid Eestisse jõudma aasta teisel poolel.

Meeleavaldusel esinesid mitmed opositsioonipoliitikud. Nende seas olid Anneli Ott Keskerakonnast, Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast ja Sandra Laur Isamaast.

Riigikogu kiitis sel kuul heaks seadusemuudatused, mis lubavad välisvange Eesti vanglatesse tuua. Samuti kinnitati vanglarendi leping Rootsiga.

Leppe järgi võib Tartu vanglas olla kuni 600 Rootsi meesvangi. Enamik neist kannab karistust vägivalla- või narkokuritegude eest. Vanglast võivad nad väljuda ainult erandjuhtudel.

Bolt jõudis mullu esimest korda kasumisse

Eesti transpordiettevõte Bolt teenis eelmisel aastal esimest korda kasumit. Ettevõtte puhaskasum oli 900 000 eurot.

Bolti käive kasvas 2025. aastal 14 protsenti ja ulatus 2,3 miljardi euroni. Samal ajal alustas ettevõte tegevust mitmes uues linnas.

Eelmisel aastal käivitas Bolt sõiduteenuse Kanadas, Uus-Meremaal, Taiwanis ja Kreekas. Samuti laiendas ettevõte kuller- ja elektritõukerataste teenust uutesse riikidesse.

Bolt arendab ka isejuhtivaid sõidukeid. Ettevõte alustas katseprojekti Luksemburgis ja soovib, et 2035. aastaks oleks tema platvormil 100 000 isejuhtivat sõidukit.

Bolt maksis eelmisel aastal Eestis 49 miljonit eurot tööjõumakse. Aasta lõpus töötas ettevõttes 4284 inimest ning sellel oli üle 200 miljoni kliendi. Bolt asutati Eestis 2013. aastal ja tegutseb nüüd enam kui 50 riigis ning rohkem kui 850 linnas.

Hiljutise uuringu kohaselt on eestlased aina usuleigemad

Uus uuring näitab, et enamik Eesti inimesi ei kuulu ühtegi religiooni. Kirikutega seotud usuelu on viimastel aastatel veelgi vähenenud.

Uuringu tellis siseministeerium. Selle järgi peab kirikut ja usku oluliseks väiksem osa inimesi kui varem.

66 protsenti eestikeelsetest vastajatest ütles, et nad ei pea omaks ühtegi religiooni. Venekeelsete vastajate seas oli see näitaja 27 protsenti.

Uuring näitas ka erinevusi keelerühmade vahel. Venekeelsed inimesed ütlesid sagedamini, et usuvad jumalat ja usaldavad kirikut.

Teadlaste sõnul käivad inimesed kirikus ja tegelevad usuga järjest harvem. Paljudel on küll vaimsed uskumused, kuid regulaarselt usuelus osalejaid on vähe.

Eesti suplusvee kvaliteet jääb Euroopa Liidu keskmisele alla

Euroopa Keskkonnaameti uus raport näitab, et Eesti suplusvee kvaliteet on endiselt Euroopa Liidu keskmisest madalam. Samas on enamik ametlikke supluskohti hea veekvaliteediga.

Raporti järgi on 85 protsendil Euroopa Liidu supluskohtadest väga hea veekvaliteet. Eestis hinnati eelmisel aastal kehvaks kolm 65 kontrollitud supluskohast.

Asjatundjate sõnul võib vee kvaliteet kiiresti muutuda ilma, bakterite ja sinivetikate tõttu. Seda mõjutab ka inimtegevusest tulenev reostus.

Terviseamet ütles, et Eesti tulemus võiks paraneda, kui suplushooajal võetaks rohkem veeproove. Kui proove on vähe, võivad ilmastikuolud tulemust rohkem mõjutada.

Sel suvel on Eestis avatud 54 ametlikku supluskohta.

--

Follow ERR News on Facebook and Twitter and never miss an update!