Toidu käibemaksu langetamise poolt on allkirja andnud 93 000 inimest

Petitsioon, mis nõuab toidu käibemaksu langetamist 10 protsendile, on kogunud üle 90 000 allkirja.

Reede hommikuse seisuga oli 30. juunil algatatud üleskutsele alla kirjutanud 93 672 inimest.

Petitsiooni algatas toidublogija Jana Guzanova, kelle meelest on Eesti 24 protsendiline käibemaks toidukaupadele liiga kõrge.

Poliitikud ei ole ideed toetanud ning ütlevad, et maksulangetust ei ole võimalik teha.

Hiljutine rahandusministeeriumi uuring näitas, et toidu käibemaksu vähendamine 13 protsendile läheks maksma 245 miljonit eurot.

Eestit külastas Iisraeli president

Kolmapäeval viibis Eestis visiidil Iisraeli president Isaac Herzog, olles külastanud enne ka teisi Balti riike.

Herzog kohtus Kadriorus president Alar Karisega, kus arutati kahepoolseid suhteid ja kaitseküsimusi.

Kohtumisele järgnenud pressikonverentsil nimetas Karis Gaza sektori humanitaarolukorda katastroofiliseks ja sõnas, et meedial peaks olema lubatud konflikti kajastada.

Mõlemad presidendid kutsusid üles viimaste pantvangide vabastamisele.

Iisraeli presidendi visiidi ajal toimusid Kadriorus meeleavaldused nii Palestiina kui ka Iisraeli toetuseks.

Eesti annetas Ukraina politseile 22 sõidukit

Eesti politsei annetas rasketes tingimustes töötavatele Ukraina kolleegidele veel 22 maastikuautot.

Tegemist on kolmanda sõidukite annetamisega. 2024. aasta algusest on Eesti politsei ukrainlastele üle andnud 57 sõidukit.

Autosid ning veoautosid hakkab kasutama Hersoni, Žõtomõri, Sumõ ja Tšernihivi politsei.

Koos Tallinna Rotary Klubiga kogus politsei annetustena kokku ligi 75 000 eurot.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev tõdes, et Ukraina politseil on  kurjusevastases võitluses ja riigi iseseisvuse säilitamise püüdlustes oluline roll. 

Teadlased loodavad lagritsa Eestisse tagasi tuua

Tartu Ülikool ja Tallinna loomaaed plaanivad Eestisse tagasi tuua siit 1980ndatel kadunud oravhiire ehk lagritsa.

Tartu Ülikooli loomaökoloogia professori Tuul Sepa hinnangul sai liigile saatuslikuks nõukogude ajal hoogustunud põllumajandustootmine.

Erinevalt teistest Eesti närilistest magab oravhiir, keda mitmes keeles ka unihiireks kutsutakse, taliund.

Kuna oravhiir toitub muu hulgas putukatest, kuhjuvad mürgid tema rasvkoesse. Talveune ajal hakkavad need mürgid rasvkoest vabanema ja võivad looma haigeks teha või isegi surmata.

Praegu on projektis nelikümmend oravhiirt, kes sel kevadel edukalt paljunesid.

Esimeses faasis tahetakse loodusesse viia paarkümmend looma, nentis Sepp. Loomad plaanitakse lahti lasta mõnel Põhja-Eesti saarel.

Projekti juhivad Tartu Ülikool, Tallinna loomaaed ja sihtasutus Lutreola.

--

Follow ERR News on Facebook and Twitter and never miss an update!